Vedic Tithi
VedicTithi

Stotram - Sacred Scripture

Srimad Bhagawad Gita Chapter 11

Srimad Bhagawad Gita Chapter 11

Srimad Bhagawad Gita Chapter 11

Stotram
Unknown
56 Verses
110%

shrImadbhagavadgItA mUlam - ekAdasho.adhyAyaH

OM shrI paramAtmane namaH

atha ekAdasho.adhyAyaH |

vishvarUpasandarshanayogaH

arjuna uvAcha

madanugrahAya paramaM guhyamadhyAtmasanjnitam |

yattvayoktaM vachastena moho.ayaM vigato mama || 1 ||

bhavApyayau hi bhUtAnAM shrutau vistarasho mayA |

tvattaH kamalapatrAkSha mAhAtmyamapi chAvyayam || 2 ||

evametadyathAttha tvamAtmAnaM parameshvara |

draShTumichChAmi te rUpamaishvaraM puruShottama || 3 ||

manyase yadi tachChakyaM mayA draShTumiti prabho |

yogeshvara tato me tvaM darshayAtmAnamavyayam || 4 ||

shrIbhagavAnuvAcha

pashya me pArtha rUpANi shatasho.atha sahasrashaH |

nAnAvidhAni divyAni nAnAvarNAkRRitIni cha || 5 ||

pashyAdityAnvasUnrudrAnashvinau marutastathA |

bahUnyadRRiShTapUrvANi pashyAshcharyANi bhArata || 6 ||

ihaikasthaM jagatkRRitsnaM pashyAdya sacharAcharam |

mama dehe guDAkesha yachchAnyaddraShTumichChasi || 7 ||

na tu mAM shakyase draShTumanenaiva svachakShuShA |

divyaM dadAmi te chakShuH pashya me yogamaishvaram || 8 ||

sa~njaya uvAcha

evamuktvA tato rAjanmahAyogeshvaro hariH |

darshayAmAsa pArthAya paramaM rUpamaishvaram || 9 ||

anekavaktranayana-manekAdbhutadarshanam |

anekadivyAbharaNaM divyAnekodyatAyudham || 10 ||

divyamAlyAmbaradharaM divyagandhAnulepanam |

sarvAshcharyamayaM devamanantaM vishvatomukham || 11 ||

divi sUryasahasrasya bhavedyugapadutthitA |

yadi bhAH sadRRishI sA syAdbhAsastasya mahAtmanaH || 12 ||

tatraikasthaM jagatkRRitsnaM pravibhaktamanekadhA |

apashyaddevadevasya sharIre pANDavastadA || 13 ||

tataH sa vismayAviShTo hRRiShTaromA dhana~njayaH |

praNamya shirasA devaM kRRitA~njalirabhAShata || 14 ||

arjuna uvAcha

pashyAmi devAMstava deva dehe sarvAMstathA bhUtavisheShasa~NghAn|

brahmANamIshaM kamalAsanastha-mRRiShIMshcha sarvAnuragAMshcha divyAn || 15 ||

anekabAhUdaravaktranetraM pashyAmi tvAM sarvato.anantarUpam|

nAntaM na madhyaM na punastavAdiM pashyAmi vishveshvara vishvarUpa || 16 ||

kirITinaM gadinaM chakriNaM cha tejorAshiM sarvato dIptimantam|

pashyAmi tvAM durnirIkShyaM samantAddIptAnalArkadyutimaprameyam || 17 ||

tvamakSharaM paramaM veditavyaM tvamasya vishvasya paraM nidhAnam|

tvamavyayaH shAshvatadharmagoptA sanAtanastvaM puruSho mato me || 18 ||

anAdimadhyAntamanantavIrya-manantabAhuM shashisUryanetram|

pashyAmi tvAM dIptahutAshavaktraM svatejasA vishvamidaM tapantam || 19 ||

dyAvApRRithivyoridamantaraM hi vyAptaM tvayaikena dishashcha sarvAH|

dRRiShTvAdbhutaM rUpamugraM tavedaM lokatrayaM pravyathitaM mahAtman || 20 ||

amI hi tvAM surasaNghA vishanti kechidbhItAH prAnjalayo gRRiNanti|

svastItyuktvA maharShisiddhasa~NghAH stuvanti tvAM stutibhiH puShkalAbhiH || 21 ||

rudrAdityA vasavo ye cha sAdhyA vishve.ashvinau marutashchoShmapAshcha|

gandharvayakShAsurasiddhasa~NghA vIkShante tvAM vismitAshchaiva sarve || 22 ||

rUpaM mahatte bahuvaktranetraM mahAbAho bahubAhUrupAdam|

bahUdaraM bahudaMShTrAkarAlaM dRRiShTvA lokAH pravyathitAstathAham || 23 ||

nabhaHspRRishaM dIptamanekavarNaM vyAttAnanaM dIptavishAlanetram|

dRRiShTvA hi tvAM pravyathitAntarAtmA dhRRitiM na vindAmi shamaM cha viShNo || 24 ||

daMShTrAkarAlAni cha te mukhAni dRRiShTvaiva kAlAnalasannibhAni|

disho na jAne na labhe cha sharma prasIda devesha jagannivAsa || 25 ||

amI cha tvAM dhRRitarAShTrasya putrAH sarve sahaivAvanipAlasa~NghaiH|

bhIShmo droNaH sUtaputrastathAsau sahAsmadIyairapi yodhamukhyaiH || 26 ||

vaktrANi te tvaramANA vishanti daMShTrAkarAlAni bhayAnakAni|

kechidvilagnA dashanAntareShu sandRRishyante chUrNitairuttamA~NgaiH || 27 ||

yathA nadInAM bahavo.ambuvegAH samudramevAbhimukhA dravanti|

tathA tavAmI naralokavIrA vishanti vaktrANyabhivijvalanti || 28 ||

yathA pradIptaM jvalanaM pata~NgA vishanti nAshAya samRRiddhavegAH|

tathaiva nAshAya vishanti lokAstavApi vaktrANi samRRiddhavegAH || 29 ||

lelihyase grasamAnaH samantAllokAnsamagrA-nvadanairjvaladbhiH|

tejobhirApUrya jagatsamagraM bhAsastavogrAH pratapanti viShNo || 30 ||

AkhyAhi me ko bhavAnugrarUpo namo.astu te devavara prasIda|

vij~nAtumichChAmi bhavantamAdyaM na hi prajAnAmi tava pravRRittim || 31 ||

shrIbhagavAnuvAcha

kAlo.asmi lokakShayakRRitpravRRiddho lokAnsamAhartumiha pravRRittaH|

RRite.api tvAM na bhaviShyanti sarve ye.avasthitAH pratyanIkeShu yodhAH || 32 ||

tasmAttvamuttiShTha yasho labhasva jitvA shatrUnbhu~NkShva rAjyaM samRRiddham|

mayaivaite nihatAH pUrvameva nimittamAtraM bhava savyasAchin || 33 ||

droNaM cha bhIShmaM cha jayadrathaM cha karNaM tathAnyAnapi yodhavIrAn|

mayA hatAMstvaM jahi mA vyathiShThA yudhyasva jetAsi raNe sapatnAn || 34 ||

sa~njaya uvAcha

etachChrutvA vachanaM keshavasya kRRitA~njalirvepamAnaH kirITI|

namaskRRitvA bhUya evAha kRRiShNaM sagadgadaM bhItabhItaH praNamya || 35 ||

arjuna uvAcha

sthAne hRRiShIkesha tava prakIrtyA jagatprahRRiShyatyanurajyate cha|

rakShAMsi bhItAni disho dravanti sarve namasyanti cha siddhasa~NghAH || 36 ||

kasmAchcha te na nameranmahAtmangarIyase brahmaNo.apyAdikartre|

ananta devesha jagannivAsa tvamakSharaM sadasattatparaM yat || 37 ||

tvamAdidevaH puruShaH purANastvamasya vishvasya paraM nidhAnam|

vettAsi vedyaM cha paraM cha dhAma tvayA tataM vishvamanantarUpa || 38 ||

vAyuryamo.agnirvaruNaH shashA~NkaH prajApatistvaM prapitAmahashcha|

namo namaste.astu sahasrakRRitvaH punashcha bhUyo.api namo namaste || 39 ||

namaH purastAdatha pRRiShThataste namo.astu te sarvata eva sarva|

anantavIryAmitavikramastvaM sarvaM samApnoShi tato.asi sarvaH || 40 ||

sakheti matvA prasabhaM yaduktaM he kRRiShNa he yAdava he sakheti|

ajAnatA mahimAnaM tavedaM mayA pramAdAtpraNayena vApi || 41 ||

yachchAvahAsArthamasatkRRito.asi vihArashayyAsanabhojaneShu|

eko.athavApyachyuta tatsamakShaM tatkShAmaye tvAmahamaprameyam || 42 ||

pitAsi lokasya charAcharasya tvamasya pUjyashcha gururgarIyAn|

na tvatsamo.astyabhyadhikaH kuto.anyo lokatraye.apyapratimaprabhAva || 43 ||

tasmAtpraNamya praNidhAya kAyaM prasAdaye tvAmahamIshamIDyam|

piteva putrasya sakheva sakhyuH priyaH priyAyArhasi deva soDhum || 44 ||

adRRiShTapUrvaM hRRiShito.asmi dRRiShTvA bhayena cha pravyathitaM mano me|

tadeva me darshaya devarUpaM prasIda devesha jagannivAsa || 45 ||

kirITinaM gadinaM chakrahastamichChAmi tvAM draShTumahaM tathaiva|

tenaiva rUpeNa chaturbhujena sahasrabAho bhava vishvamUrte || 46 ||

shrIbhagavAnuvAcha

mayA prasannena tavArjunedaM rUpaM paraM darshitamAtmayogAt|

tejomayaM vishvamanantamAdyaM yanme tvadanyena na dRRiShTapUrvam || 47 ||

na vedayaj~nAdhyayanairna dAnairna cha kriyAbhirna tapobhirugraiH|

evaMrUpaH shakya ahaM nRRiloke draShTuM tvadanyena kurupravIra || 48 ||

mA te vyathA mA cha vimUDhabhAvo dRRiShTvA rUpaM ghoramIdRRi~Nmamedam|

vyapetabhIH prItamanAH punastvaM tadeva me rUpamidaM prapashya || 49 ||

sa~njaya uvAcha

ityarjunaM vAsudevastathoktvA svakaM rUpaM darshayAmAsa bhUyaH|

AshvAsayAmAsa cha bhItamenaM bhUtvA punaH saumyavapurmahAtmA || 50 ||

arjuna uvAcha

dRRiShTvedaM mAnuShaM rUpaM tava saumyaM janArdana |

idAnImasmi saMvRRittaH sachetAH prakRRitiM gataH || 51 ||

shrIbhagavAnuvAcha

sudurdarshamidaM rUpaM dRRiShTavAnasi yanmama |

devA apyasya rUpasya nityaM darshanakA~NkShiNaH || 52 ||

nAhaM vedairna tapasA na dAnena na chejyayA |

shakya evaMvidho draShTuM dRRiShTavAnasi mAM yathA || 53 ||

bhaktyA tvananyayA shakya ahamevaMvidho.arjuna |

j~nAtuM draShTuM cha tattvena praveShTuM cha parantapa || 54 ||

matkarmakRRinmatparamo madbhaktaH sa~NgavarjitaH |

nirvairaH sarvabhUteShu yaH sa mAmeti pANDava || 55 ||

OM tatsaditi shrImadbhagavadgItAsUpaniShatsu brahmavidyAyAM yogashAstre

shrIkRRiShNArjunasaMvAde vishvarUpadarshanayogo nAmaikAdasho.adhyAyaH ||11 ||

About This Stotram

Srimad Bhagawad Gita Chapter 11

Sanskrit Title: श्रीमद्भगवद्गीता मूलम् - एकादशोऽध्यायः
IAST Transliteration:

Overview

Chapter 11 of the Bhagawad Gita is of immense spiritual significance. It is the climax of Arjuna's spiritual journey within the Gita, where he requests to see the divine form of Lord Krishna. Krishna then grants him divine vision, revealing His all-pervading, cosmic form, encompassing all of creation, time, and space. This vision instills awe, fear, and devotion in Arjuna. It demonstrates the omnipotence, omnipresence, and transcendental nature of the Divine. The chapter emphasizes that while the Divine is beyond human comprehension, it can be perceived through devotion and divine grace. It serves as a powerful testament to the ultimate reality and the relationship between the individual soul and the Supreme Being.

Details

Attribute Information
Deity Lord Krishna
Author Vyasa
Type Chapter of a larger scripture
Category Gita Adhyaya
Number of Verses 56
Origin This stotram is the eleventh chapter of the Srimad Bhagawad Gita, a foundational scripture in Hinduism. The Bhagawad Gita is presented as a dialogue between Lord Krishna and the Pandava prince Arjuna on the battlefield of Kurukshetra. This specific chapter, known as the 'Vishwaroopa Sandarshana Yoga' (The Yoga of the Vision of the Cosmic Form), is a pivotal moment where Lord Krishna reveals His divine, universal form to Arjuna. The Bhagawad Gita itself is believed to have been composed by the Srimant Ved Vyas, the compiler of the Vedas and the Mahabharata, though the exact date of composition is debated among scholars, with estimates ranging from the 5th to the 2nd century BCE.

Benefits of Recitation

  1. Removal of ignorance and delusion
  2. Gaining divine vision and understanding
  3. Deepening devotion and faith
  4. Understanding the cosmic nature of the Divine
  5. Attaining spiritual liberation

Best Time to Recite

Can be recited at any time, but particularly beneficial during periods of spiritual seeking, doubt, or when seeking a deeper connection with the Divine. Reciting it during morning or evening prayers is common.

Historical Context

The Srimad Bhagawad Gita is part of the epic Mahabharata, attributed to the Srimant Ved Vyas. The dialogue takes place just before the commencement of the Kurukshetra War. Arjuna, overwhelmed by the prospect of fighting his own kin, falls into despair and seeks guidance from his charioteer, Lord Krishna. The Gita, and specifically Chapter 11, is considered a distillation of Vedic philosophy and a guide for righteous living and spiritual realization. While the exact historical period of its composition is debated, it is widely accepted as a text that has shaped Hindu thought and practice for millennia.

Alternate Names

  • Vishwaroopa Sandarshana Yoga
  • The Yoga of the Vision of the Cosmic Form

Related Stotrams

  • Srimad Bhagawad Gita Chapter 1
  • Srimad Bhagawad Gita Chapter 12
  • Srimad Bhagawad Gita Chapter 15
  • Vishnu Sahasranama

Last Updated: 2025-12-01